SUKELDUMINE GREAT BARRIER REEF'IL LÕPUUUKSS!!!!

Ja siit see tuleb... minu kauaaegne unistus sai teoks tehtud!!! Nimelt käisime sukeldumas Great Barrier Reefil (Ing. K Suurel Korallrahul) See on maailma suurim korallrahu, mida on näha isegi kosmusesse. Siin on esindatud väga väga paljud korallide ja kalade liigid ning lausa 6 erinevat merikilpkonna liiki 7-st. PÕNEV – LÄHEB LAHTI!

Aga alustagem siis algusest..Kaks nädalat tagasi Cairnsi saabudes seadsime oma sammud Pro Dive (ing.K. professionaalne sukeldumine) esindusse, kus registreerisime ennast 5-päevasele Open Water Licence sukelduja kursusele, ehk siis eesti keeles tähendab see seda, et pärast kursuse läbimist võime iseseisvalt ükskõik kus üle maailma ilma instruktorita sukelduda. Kursus koosnes kahest osast – kaks päeva teoreetilist koolitust ja praktiseerimist sukeldumiskooli basseinis ning kolm päeva siis Suurel Korallrahul. Kogu selle nalja eest pidime kokku maksma $845 koolituse eest + $60 korallrahu maksu. Kui see asi eurodesse panna, siis teeb see jämedalt võttes 600 eur. Päris pirakas hind, kuid kui sul ei ole litsentsi, siis ei olegi Austraalias põhimõtteliselt võimalik rahule sukelduma minna, noh kui tõesti midagi vaadata tahad. Võin juba etteruttavalt öelda, et kogu reis kujunes nii meeldivaks ettevõtmiseks, et pärast nõustusime kõik, et oleks võinud isegi rohkem maksta. 

 Laupäeva(28.juuni)  hommikul kell 8.30 seadsime oma sammud siis Pro Dive sukeldumiskooli poole kus kohtusime oma grupiga ning saime teada mis meid ees ootama hakkab.  Meie grupis oli umbes 12 inimest, kuid nendest kõik 5 päeva tegid meiega kaasa ainult 6. See oli mõnus sest nii väikse grupiga oli instruktoril aega kõigi jaoks. Meie instructor oli noormees nimega Kevin Hollandist ning teda abistas siit samast Cairnsist pärit Josh. Oleks liialdus öelda nende päevade kohta seal õppeklassis ja basseinis õppimine, sest meie päevad möödusid ainult nalja ja naeru saatel. Mul on ainlt maailma parimad sõnad nende kahe noormehe kohta öelda, sest see oli kõige meeldivam koolitus mille läbinud olen.  Esimesed kaks õppepäeva olid väga pikad  - hommikul 7-8st kuni õhtul 5ni välja. Esimene päev oli enamik osa teoreetiline ning umbes 2,5 tundi veetsime basseinis harjutusi tehes. Teisel päeval oli samuti teoreetilist osa ning umbes 2,5 h basseinis, kuid siis viis meie instruktor meid kõiki välja sööma ning jäätisele, see oli ka kohustuslik osa koolitusest :D?! Igatahes peale seda viidi meid Pro Dive esinduspoodi, kus tutvustati meile erinevaid sukeldumisvarustusi ning saime ka ise omale kõike proovida ja sobivad firmamärgid ja mudelid välja valida. Iga inimese juures oli ka keegi poest kes seletas kuidas miski asi sobima peaks. Asjad proovitud ja sukeldumisvarustus järgmiseks päevaks valmis pakitud, suundusime edasi jälle kooli kus ootas meid ees lõpueksam. Mul ei olnud vist keskkooli lõpueksameid tehes ka sellist närvi sees kui nüüd. Igatahes tegime Henriga eksami ära mõlemad väga heale tulemusele ning olime lubatud jahile Whoohoo!

Pühapäeva öö vastu esmaspäeva veetsime sealsamas sukeldumiskooli parklas koos oma hollandi sõpradega, sest juba hommikul kell 06.15 oli start. PÕNEV!! Meid võeti kooli eest bussiga peale ning viidi kõigepealt Pro Dive esindusse kus pidime ennast sisse registreerima. Seejärel istusime tagasi bussi ning sõit jahisadama poole võis alata. Kogu reisi jooksul olid meie eest asjad nii ära korraldatud, et meie töö jahil oli ainult nautida head seltskonda, sööki ja muidugi sukeldumisi. Isegi kotid kanti meie eest sisse ja välja. Et jõuda Korallrahule, pidime kõigepealt jahiga mööda Korallmerd sõitma 3,5 tundi. See on üks mu jubedamaid paadisõite siiani. Lained ookeanil olid nii suured, et meie 32-pealisest grupist umbes 15 jäid merehaigeks ning sinna sõit kujunes nagu omamoodi võistluseks kes suudab rohkem oksendada. Õnneks kanti meie eest väga hästi hoolt ning 3,5 tunni pärast olime juba kõik võimelised varustuse selga tõmbama ning vette hüppama. 32 oli meid sellepärast , et lisaks meie 6-pealisele grupile olid meiega samas paadis veel ka juba litsensiga sukeldujad, päästesukeldujad ning nendeks õppijad + 6 instruktorit. Nende kolme päeva jooksul saime teha 9 sukeldumist, nendest 4 olid treeningud ning 5 juba litsensiga individuaalsed ja tõeliselt võimsad kogemused. Kuna meie hollandi sõpradel olid juba load olemas, siis nemad koos oma edasijõudnute grupiga said teha 11 sukeldumist. Oeh, mul pole lihtsalt sõnu selle kõige kirjeldamiseks. Nägime juba oma esimeselt treeningul haid, kilpkonna ja astelraid... rääkimata muidugi nendest meeletult ilusatest korallidest ja värvilistest kalakestest. Tooksin neist välja Lionfish’i (ing.k. lõvikala), Parrotfish-i (ing.k papagoikala), Anemonefish’i (ing.k. Nemo kala) jne.. Võrratu! Veealune maailm on lihtsalt imeline.. kõike ei ole veel inimese käsi jõudnud ära hävitada siin maailmas. Jah ma tean, ka korallrahu on omadega kustumas, ning seda enam on mul hea meel, et meil avanes võimalus seal ära käia ning see maailmaime oma silmaga üle vaadata.

 Igatahes, kõik meie neli treeningsukeldumist möödusid väga hästi ning ees ootas tseremoonia kus meid kõiki kuute litsenseeritud sukeldujateks tunnistati. Selleks hetkeks olime juba nii emotsioone ja ekstaasi täis, et hakkasime kohe oma instruktorilt uurima, mida edasi teha, et saada järgmise astme sertifikaati. Kuna Kevin oli meie kõigi sooritustega väga rahul, pakkus ta välja, et võib meile sealsamas jahil teha ära ka järgmise taseme milleks on adventure/advanced diver (ing. k. edasijõudnud sukelduja kes võib minna iseseisvalt sügavamale kui 18 meetrit). Selleks pidime läbima veel kolm kohustuslikku sukeldumist ning juurde maksma $175. Esimene oli öösukeldumine, mille tegime täiesti pimedas taskulampidega. Saime selleks eritreeningu ning see oli tõeliselt põnev ja natuke närvesööv, sest just ööriti tiirutasid jahi ümber haid. Kuna me oma taskulampidega pimestasime väiksemaid kalu, kes olid ideaalseks saagiks suurematele kaladele, kes omakorda olid ideaalseks saagiks haidele, avanes meil vinge vaade lausa 3-4le haile. Järgmine kohustuslik osa oli Deep dive ehk sügavale sukeldumine, kus läksime ca 30 m sügavusele. Kuna me tegime seda varahommikul kell 6 ning minul oli nina väga kinni külmetusest, siis oli mul selle sukeldumise ajal kõrvadega suuri probleeme. Alla ma ei andnud ning suutsin minna ca 24 m sügavusele, mis tähendas ka et läbisin katse. Instruktor kiitis mind, et ikka jätkasin kõrvade tasakaalustamist ning ei andnud alla ega tahtnud kohe probleemide korral pinnale tulla. Kuigi valu kõrvades tekitas ikkagi väikest paanikat, olin enda üle väga uhke et sain hakkama ega kaotanud kontrolli olukorra üle. Viimaseks väljakutseks oli meil valik – kas fotograafiasukeldumine, kus pidime veealla kaamerad kaasa võtma ning tegema pilte pidades silmas teatud elemente, või veealuse naturalisti sukeldumine, kus oli vaja kaasa võtta kalade kaart ning leida ja uurida võimalikult paljusid erinevaid liike.  Kuna minu Austraalia on omamoodi välja kujunenud ka fotomaailmaga tutvuse tegemiseks, siis loomulikult valisin fotosukeldumise. Pilte tuli palju ja see oli väga lõbus tegevus. Mulle hakkas see nii meeldima, et sukeldusin kaameraga lausa kolm korda ning tegin palju pilte nii veealusest maailmast, Henrist, meie hollandi sõpradest kui ka loomulikult iseendast. Meie eriliseks missiooniks sai leida ülesse kilpkonn, kuid juba mitmel korral ei olnud see õnnestuud. Minu fotosukeldumisel, aga otsustasime minna veidi kaugemale kui meie marsruut ette nägi, sest Henril oli väga tugev sisetunne, et just järgmise korallkalju taga peidab üks kilpkonn ennast. Ja nii oligi!! See tegelane oli näoga nagu tal oleks terve maailma aeg.. rahulikult üks letsatõmme teise järel suundus ta koralle sööma. Ka Henri korjas ühe koralli ning üritas selle abil kilbuga tutvust teha, kuid ei õnnestunud. Siis võttis ta kilpkonna kilbist kinni ning ujus veidi aega koos temaga, kuid kuna me talle õiget sööki ei olnud pakkunud, ei tahtnud ta meiega ikkagi väga sõbraks saada. Igatahes saime temast vingeid pilte ja isegi video kuidas ta koralle sööb. Eesmärk sai täidetud! 

Meie graafik oli nii tihe, et viimasel kahel päeval me ei teinudki midagi muud kui ainult sukeldusime ja magasime. Uskumatu kui läbi see kõik võtab, kuigi vee all me liigutame ennast ju nii rahulikult, et venitada õhu kogus võimalikult suureks, siis ikkagi alates vettehüppest hakkab keha võitlema külma vastu, ning eneselegi märkamata olid pinnale tulles kõik päris läbi.

 

Õnnelik

Sõberid

Kõik see sukeldujate pere

Niisiis kokkuvõttes, saage tuttavaks Mari-Liisist ja Henrist on saanud nüüd täieõiguslikud teise astme sukeldujad. Mul on ainult kõige positiivsemad sõnad öelda nende 5 päeva kohta!!! Olen nii tänulik meie instruktorile Kevinile kes mind erilise tähelepanuga jälgis ja julgustas minu kõrvade ja külmetuse pärast ning olen väga uhke enda üle, et tegin oma nr 1 unistuse Austraalias teoks ning ei andnud kohe alla kui ilmnesid väikesed probleemid rõhu tasakaalustamisega kõrvades ( selle pärast katkestas ca 5 inimest edasijõudnutest), ning olen nii tänulik Henrile, kes tuli ja tegi minuga selle hulluse kaasa ja kes oli ühtlasi ka minu diving buddy (ing.k. sukeldumiskaaslane) ning on ise ka äärmiselt rahul tulemusega. Järgmiseks veealuseks külastuseks saab meil ilmselt Tai, aga eks näis. Meie hollandi sõbrad plaanivad minna ja ülevaadata üks laevavrakk Townsville’is. See pidavat olema Austraalia kõige huvitavam laevavrakk. 

Siin ka nüüd mõned pildid meie sukeldumistest!

Lendavad Hollandlased

 

Meie instruktor Kevin

Christmas tree warm (ing.k. Jõulupuu ussike)

Veealune selfie - check :)

see kauaoodatud kilpkonn :D

Martijn

 

Saime pildi filmistaari Nemo endaga :)

Parrotfish (ing.k. papagoikala)

 

Superman

 

Puhkus on selleks korraks läbi.. seljataga on nii meeletult palju imelisi seiklusi ja toredaid inimesi-  on aeg uuesti farmi otsima minna. Lahkume Cairnsist juba mõne päeva pärast koos hollandlastega ning suuname nüüdsest kogu energia uutele tööotsingutele. Muide oleme nüüdseks Josi Ja Martijniga juba kuuaega koos reisinud, arvan, oleme leidnud omale väga toredad sõbrad kellega suhelda ka pärast Austraaliat. Kuhu me oma farmiotsingutega maandume, seda ei oska veel öelda, eks siis saate blogist lugeda .

Ciao